 |
| Trepp oma algses kohas |
Kõik sai alguse sellest, et Kadri soovis siiski midagi vanast majast säilitada. Nii sai arhitektiga juba algselt kokku lepitud, et vana trepp peab sobima uude majja. Küll uude asukohta, kuid siiski peab ta jääma. Seega - kui soov on suur, peab ise ka panustama kõvasti.
Kui Kadri jäi emaduspuhkusele mai lõpus, tekitati uhke valge peotelk Kadrile tööruumiks. Teoorias olime tugevad - soodaprits, lubja-seebi segu, infrapunalambid ja mis kõik veel. Trepp oli terve talve õnnetult õues koormakatte all seisnud, kuid säilinud siiski päris kenasti.
 |
| Trepp telgis pärast esimest poolt päeva puhastamist - astmed hakkavad juba kooruma |
Esialgu oli trepi siis selline setup - valged/tuberohelised käsipuud, tumepruunid astmed. Siin pildil on trepp juba kenasti soodaga üle lastud ja seega kena hele. Samuti on alumistelt trepiastmetelt kooritud infrapuna lambiga värvi.
Mida siis sai proovitud?
1. Soodaprits. Otsustasime selle endale soetada - samas see ei olnud üldse mitte lihtne! Ehituspoed müüvad täielikku saasta. Meie esimene ost igal juhul läks aiataha, oli liiga lahja ja ei puhastanud sisuliselt midagi. Lõpuks, pärast 2 pritsi ostmist, uut kompressorit, ekstra sooda ostmist, saime soodapritsi üsna talutavalt tööle. Aga ni mida see maha ei võta, on need vanad värvid! Nuta või naera, aga sellega jääb üsna ebaühtlane tulemus.
2. Infrapunalamp. Selle aparaadi ma rentisin kolmeks päevaks ja tegin kõik astmed vähemalt 1 korra sellega üle. Üsna kuum protseduur ja nagu infrapunaga ikka - sellest saab aru alles hiljem. Värv läks kohati kõrbema ja päris ideaalselt see maha ei tulnud. Samas, mingid päris igivanad värvikihid võttis see lamp kenasti lahti ja kohati ilmus välja kena vana puit. Ja see puit jäi üsna kena. Aga kuna see lamp oli üsna suur ja ristkülik, siis oli temaga raske ligi pääseda igale poole. Kuigi tean, et on olemas ka väiksemaid lampe, siis neid ma ei kasutanud. Hakkasin kartma infrapuna mõjust mu kasvavale kõhule.
3. Sooda-rohelise seebi segu. Põhimõte siis see, et võtad pooles lubjapastat ja rohelist seepi ning möglad oma puhstatava elemendi sisse. Katad kilega ja jätad üheks ööpäevaks seisma. Järgmine päev võtad kaabitsa ja lükkad sodi koos värviga maha. Töötab suurepäraselt vanade paksude nõuka-aegsete värvide peal. Värv koorub kenasti maha ja puit jääb terveks. Miinuseks on see, et lubi paratamatult ka pleegitab ja puit jääb üsna hele. Seega peab korralikult pärast pesema (mida ma siiani teinud pole, sest kardan liimi pärast).
4. Soojapuhur ehk kõige levinum ja tavalisem. Pidin seda üsna palju kasutama. Puhud värvi mulliliseks ja siis kraabid maha. Töötab, kui ei ole enne sooda-rohelise seebi segu kasutanud. Vastasel juhul hakkab sooda vist kõrbema ja ei ole nii tõhus see värvieemaldus.
 |
| Mõnikord tundus see trepp ikka väääga pikk |
5. Lihvimine. Oh neid aparaate on meil nüüd mitu - trelli otsa käivad "luuad" puhastavad väga hästi kumeraid pindu nagu käsipuu vahed. Paraku söövad need ka puitu päris korralikult ja peab jälgima, et ei tekiks "auke". Triikraua kujuline taldlihvija oli mu lemmik - imekerge, tõhus ja sai ka nurkadesse valdavalt ligi. Ümar lihvija ei olnud nii hea ning päris lintlihvijani pole veel jõudnud. Samas ma tean, et pean veel trepiastmed kindlasti taldlihvijaga üle käima - lihtsalt hetkel on astmed väga ebaühtlased. Keeruliseks tegi selle puhastuse kindlasti ebameeldiv asend - trepp oli pikali, s.t. et astmed ei olnud paralleelselt maaga ning nendel turnimine 7-8 kuud rasedana oli üsna väsitav. Samuti oli keeruline
 |
| Trepi käsipuu algus |
 |
| Käsipuu otsa on keeruline päris puhtaks saada, kuid perekond otsustas, et nii on väga hea. |
 |
| Evaga sai koos kilet paigaldatud. Kile all siis "podiseb" seebi-lubja segu. |
 |
| Lemmik tööriistad - kuumapuhur, triikraua kujuline lihvija ja ports kaabitsaid |
 |
| Lõpptulemus |
 |
| Trepi astmed lähedalt vaates |
 |
| Küljele jäi meelega ka vana õli. Eks paigaldades teeme otsuse, kas see jääb alles või lihvime ära |
ligi saada mõnda kohta.
Lõppkokkuvõttes kasutasin ma kõiki neid meetodeid läbisegi. Kõigepealt kuumapuhuriga suurem värv lahti kraapida, siis lihvijaga üle käia. Lõpetuseks lubja-seebi segu.
Eraldi töö oli trepi liigutamine, milleks läks tarvis tervet peret - nimelt pidime aianurgast peotelgist saama trepi kenasti maja vundamendi kõrvale, et ehitusmehed saaksid selle kraanaga paika tõsta. Aga kogu pere kaasabil saime sellega kenasti hakkama.
Nüüd on jäänud veel trepi majas paika saamine. Sellest siis pildid hiljem.
