Järgmine samm seisnes naabritega kokkuleppe saavutamises - milline aed, kas teeme koos, kas on ok kui meie teeme ja kas saame ka kulud pooleks saada. Kõik sujus ootamatult sujuvalt, sest kevadeti ilmuvad inimesed aeda ja nii saigi aprillis kokku lepitud kõigi naabritega, milline tuleb aed (traditsiooniline lippaed) ning ka kulude jagamise vastu ei olnud mitte üks hing.
Tööd algasid veidi nädal enne volbriööd, mil esimene aed päris maha sai võetud ning augud kaevatud. Maipühade ajal olid juba talgud aia kinnitamiseks ning kahe päeva pärast oli esimene aed valmis.
Järgmine osa oli veidi hirmutav, sest see oli 50m pikk aialõik, kus "sihi" peal kasvas hulgaliselt võsa, oli naabrite ümber kukkuv kuur ning üldse veidi segane kõik. Kuur sai mai alguses naabrite poolt lammutatud. Meie peremees eemaldas vana aia päevaga, teisel päeval kaevas juba auke ning kolmandal päeval oli perepäev seguvalamisel. Nädalake ootamist, postide parajaks lõikamist ning saigi hakata horisontaallaudu paigaldama. Lippe panid naabrimehed kenasti koos ning järgmisel hommikul saigi pikim aed ka paika.
Muide, vahepeal oli majja tulnud ka pisike Berni karjakoera kutsikas. Kes pidi nende kahe aia ehitamise ajal aedikus istuma. Semu ulgus ja nuttis, aga kui aedik eemaldati ning kogu suur krunt tema päralt oli, oli õppimist päris pikalt.
Tööprotsess oli siis umbes selline:
- vana aed eemaldada, prügimäel läheb aed terviklikuna ehitsprügi alla
- postid ka eemaldada ning hunnikusse koguda
- eemalda võimalikult palju võsa, et siht silme ees ja auke kaevates ei pea maadlema
- mõõta nöör paika ning iga 2,5m tagant auk kaevata maasse
- Vala postid maasse ja oota mõned päevad
- augud saad kinni ajada, postid parajaks lõigata
- nädala pärast umbes paigalda horisontaallauad ja seejärel lipid
- lippe lõika jupi kaupa - maapind kõigub ning et servad ei ujuks, on mõistlik ülemise serva järgi loodida
- suhtle naabritega, leiad ehk uusi sõprugi!
Kui aed sai koerakindlaks, tekkis meil väike paus sisse, kuna ehitasime terrassi. Aga juuli alguses võttis R ette ka pisikese jupi teise poole naabritega. Seal oli pisut rohkem tegemist, kuna naabritel on maa oluliselt kõrgemaks kasvanud. Seega sai aia alla ka äärekivi pandud.
Eesaiaga oli pikem saaga. Nimelt tellisime mai alguses betoonpostid, mis pidid jõudma 4 nädalaga meieni. Paraku saime need kätte alles 15.07. Ja ka siis olid postid/soklid päris pehmed, värskelt valatud. Ei saanud me ei kompensatsiooni ega muud, kuigi nii pikalt ootama pidime. Aga vähemalt saime kätte.
Seega juuli lõpus tellisime konteineri ja tassisime selle prahti täis.Kui pereema lastega maal puhkas ja Bismarki lastega mängis, tassis pereisa kõik aiapostid ja vedelevad kivid konteinerisse. Töö jäi veidi seisma, kui arvutasime, et 8 tonni on täis.
Nende väravapostidega oli oma lugu - neil oli sees nii tugev metallpost, et ükski vägi ei suutnud neid pikali tõmmata. Lõpuks lõhkusime tellisest posti ümbert ära ja lõikasime ketaslõikuriga maadligi posti puruks.
Kulda otsimas - küll on Nõmmel mõnus ja lihtne kaevata. Nagu liivakastis mängimine! |