Esimesed sammud

Nüüd on maja valdus ka meie käes.

Aga paar sõna eelkõige sellest, et eskiis sai esitatud ning projekteerimistingimusi me veel muidugi saanud ei ole. Peaaegu, et kuu aega on kulunud seega ootamisele. Ja tänase info kohaselt ei pea linnaametnikud tähtaegu tähtsaks ning lasevad suhteliselt külma kõhuga üle. Meie eskiisile on antud tähtajaks 7.04. Hoiame pöialt! :)

Palju toredam on see, et maja on nüüd meie päralt! Ei ühtegi üürniku, ühtegi "aga". Kõik, mis on, on üle antud.
Elektri lepingud tegi Reigo ringi, see võttis küll aega oma tunnikese, kuid sellegipoolest tore, et tehtud sai. Muidugi natuke mure, et meil on nüüd 4 liitumispunktiga, igaüks 5A. Mis tähendab, et korralikumat boilerit, puhurit või rääkimata siis elektripliidist, me praeguse liitumise juures kasutada ei saa. Aga meil on ju suisa neli puupliiti! :)

Kõige esimene asi, mida endiste omanike lahkudes tegime, oli ahjude kütmine! Või õigemini, nende tuhast puhastamine. Kütsime paar ahjutäit, siis lahkusime majast. Pärast 2 päevast kütmist on juba mõnes korteris tunda, et on köetud. Niiskus, rõskus ja suitsuving on siiski veel kõikides korterites sees.

Kuna tahame mõlemad tööd teha, kuid lapsed ilmselt ei jaksa kogu aeg tööd teha, siis püüame end natuke sisse seada - vedada teisele korrusele vee ja kanalisatsiooni ajutiselt, panna sisse teleka ning interneti. Nii saame teha kodukontorit või lapsed oma asjadega aega veeta.

Täna siis arutasime, et maja plaanide järgi, on kunagi planeeritud maja vähe teisiti ja korterite vahel võiks siiski uksekohad olla. Kiskusime siis veidi tapeeti maha.

Ja näe, seal ta ongi! :)

Lisaks avastasime, et ilmselt on maja siiski esimese joonise järgi kunagi ehitatud ja olnud mõnda aega hulka väiksem, ilma selle õuepoolse veranda ja teise korruseta.Seinal on sellest jäljed, kuid praegu pole head pilti saanud sellest.

Algus on igal juhul tehtud!

Järgmine samm:
- saa projekteerimistingimused
- telli geodeetiline alus
- leia arhitekt
- sea sisse elamine II korrusele

Ka paberimajandusega on algus tehtud

Eile õhtul sai esitatud Tallinna Planeerimisametisse projekteerimistingimuste taotlus. See on olnud päris suur töö, sest pidime saama omavahelise konsensuse, milliseid muudatusi me plaanime teha.

Mida siis plaanime?
- Teha maja "jõnksude" vahele terrassid
- Jätta alles peaaegu kõik välisuksed, vaid ühe asendame aknaga
- suurendada kõrvalhoonet nii, et sinna mahuks auto varjualune, kuurid, saun ja lehtla. Nimelt on pikk-pikk kivimüür naabritega nagunii olemas, seega on mõistlik see sein ära kasutada.
- võtta vähemaks üks korsten
- lisada 3 katuseakent.

Miks see siis nii keeruline oli?
Sest esialgu plaanisime teha palju rohkem muudatusi, aga vaieldes ja kümnete kaupa erinevaid plaane joonistades selgus, et mida vähem muuta, seda ilusam on...

Siin näide, mis esialgu peas mõlkus:

Nüüd on siis vaja kuni 30 päeva oodata. Mina ootan põnevusega.

Tehing tehtud!

Täna sai Reigost ametlikult meie maja ainuomanik. Notari juures on käidud. Kõik vajalikud allkirjad antud.
Nüüd veel edasi paar nädalat ja maja saab ka meie kätte hoiule antud!

Mis meie samal ajal teeme? Oi, teha on palju.
1. Eskiis tuleb saata Tallinna Linna Planeerimisametisse - et saada projekteerimistingimused
2. Tuleb leida projekteerija
3. Tuleb lõplikult omavahel selgeks vaielda, kuidas planeering teha
4. Tehnovõrkudega liitumised

ja unistada. Unistada suurelt! :)

Ja olla õnnelikud.

Kuidas kõik sai alguse

Meie perel on kena uus kodu. Mitte kaugel pealinnast. Mõnusas, õdusas ja rahulikus piirkonnas. Oleme selle ise ehitanud. Majal olid vaid seinad, aknad, uksed ja katus, kui me selle endale saime. Nüüd on maja olnud meie koduks pea 7 aastat.  Oleme olnud aktiivsed külaseltsi liikmed, aidanud kaasa eurorahade abil tore vaba aja platsi loomisel. Meil on naabrid väga head sõbrad. Ja lastelgi on sõpru palju. Eriti just pojal.

Miks siis kõik uuesti alata?

Sest Eestis ei ole tagatud normaalne ühistransport. Selleks, et laps saaks kesklinna koolist koju, peab ta:
1. Tabama täpselt täistunnil õige marsa. Kes teda enamasti tähelegi ei pane
2. Maksma päris korraliku sõiduraha ja sõitma 30-40 minutit
3. Jalutama autoteel 2,5 km.

Ja loomulikult peab üks lapsevanematest (loe: Kadri) igal hommikul ajaga võitlust pidama, et laps jõuaks õigeks ajaks bussi peale.

Ja järgmisest sügisest tuleb kõik see korrutada kahega.

Väike matemaatika ütleb, et 1 laps veedab keskmiselt bussis 7 ja pool ööpäeva õppeaastas. Lisaks kogu pinge ja stress ja väsimus jalutamsest, trennide ootamisest jne.

Lisaks sai Kadril väga isu otsa autoga sõitmisest, kui teisi- ja neljapäeviti pidi ette võtma marsruuti eelkool-kodu-Salme-kodu ehk sisustama KOGU oma tööjärgne kvaliteetaeg autos võideldes nõmeda liikluse ja veel nõmedama tänavate olukorraga.

Seega - siin siis ka põhjendus - asukoht, asukoht ja veelkord ASUKOHT!

Sai asi selgeks - ostame maja. Aga kuhu, millise ja kuidas?

Oleme nüüdseks maja aktiivselt otsinud detsembri keskelt. Oleme leidnud 2 korda ühe ja sama maja, kuid mõlemal korral temast ilma jäänud - Idakaare 17 ei ole lihtsalt meie jaoks.
Aga kuna Idakaare meile mõlemale meeldis, vaatasime rohkem ringi Nõmmel. Ja seal ta oli - õnnetu, tühi, remontimata. Ja suure krundiga. Ka kooli mure saab lahendatud - põhikool asub täpselt üle  tänava. Samas saab suurem laps käia linna nii rongi kui bussiga. Ja ei ole enam vaja jalutada 2,5 km pimedal ja kitsal autoteel.

Kaks treppi on majal. Peame valima ühe :)

Majal on hetkel 5 välisust! Kusjuurest neist kahte ei kasutata. Ja just need kaks on planeeritud välisusteks...

Valik on tehtud. Suur töö ootab ee. Maja on aastast 1929. Sellest ajast pärineb enamus maja sisemust ja välimust. Aknaid pole muudetud, kuid värv püsib kena peal. Uksed on originaalsed. Ka enamik siseuksi. Katuski on kohati originaal.