Jõulud kodus... Tõsiselt mõtled või?

Alustuseks niipalju, et meie perel on kombeks 24.12 käia ühe pere juures maal ja 26.12 saame kokku teise poole perega kellegi pereliikme juures kodus. Ja juba 5-6 aastat oleme saanud 26.12 kokku alati ühes ja samas kohtunud, sest meie juures lihtsalt ei mahtunud.
Sel aastal meil enam valikut ei olnud - perekond tuleb nii või naa - võime süüa ka kipsihunniku otsas :)

28.10 oli vaatepilt selline - kipsitööd lõpetamata. Sellisena on see ruum olnud umbes aasta.

Aga no nii see muidugi ei läinud. Juba aasta tagasi sai alumine korrus "peaaegu valmis" - elutoas jäi puudu paar seinakipsi + lagi; külalistetoas kipsitööd lõpetatud; koridoris mõned seinad püsti, lagi osaliselt isegi pandud.

Meie köök. Peaaegu valmis

Köök sai valmis juba oktoobris, terve otkoober ja novembri algus läks Ikea mööbli paigalduse peale, kuid sai seegi tehtud. Sellest pikemalt ehk teine kord, see omaette teema :)

Seega oli novembri keskel raske otsus - anname endast parima, et saaksime jõululauda istuda ikka laua taha, mitte põrandale või kööki pukkide otsa. Sel hetkel olid veel kipsitööd sama kaugel kui aasta tagasi. (tõsi - palksein oli peaaegu valmis... )

Mis see siis ära ei ole - paar päeva kipsitöid ja siis ju ainult viimistlus! :)

5.11 - endiselt kipsitööd tegemata, kööki paneme kokku veel

Võtsime siis korda mööda vabu päevi, et viimistleda. Alustad päeva kell 8 lihvimisega, lõpetad kell 18 pahteldamisega... Siis laps koju ja jätkad tööde lõpetamisega. Või värvid 10 tundi järjest ja siis avastad, et värv jääb ikka laes kirju... Mis siis ikka - uuesti poodi, uus värvipurk ja jätkame...

8.12 õhtul tegin pahtelduse backlogi - aluspahtel; lihvimine; lauspahtel; lihvimine; parandus; lihvimine; hermeetik; alusvärv; lae värv; seina värv jne... Kokku töötunde arvestuslikult umbes 65. Nüüd võin öelda, et töötunde tuli oluliselt rohkem. Tähtaeg 20.12 - siis ju vaja veel põrand panna ning 24.12 tahaks juba puhata...

19.12 - peaks olema viimane tööpäev, kuid reaalselt on veel 4 tihedat päeva viimistluspäeva!

Mis see 65 tundi siis 12 päevaga teha ei ole? Ega olegi, kui saaks võtta 100% puhkuse ja ei peaks 2-aastase eluga ka arvestama. Lisaks jõulupeod, lapse sünnipäev, parketi valik, lampide ostmine ja muu elu. Hommikul viisin lapse lasteaeda ja kui jäi veel tund või rohkem esimese koosolekuni - tegin jälle veidi edasi.
Või kui R lõpetas kell 2 lampide paigalduse 22.12. Või kui 24.12 kell 00:40 veel köögi põrandapanek pooleli on...





















Oli ikka hullumeelne küll. Aga see 26.12, kui sai jõululauda istuda oma pere seltsis nii, et laud on kenasti kaetud, toit laual, põrand on maas, lambid laes ja seintes... See tunne - we did it! See on lihtsalt nii hea.

23.12, kell umbes 20

24.12 varahommik - kodu!

Jah, meil jääb endiselt veel kipsitöid teha - esikus on laes 2 kipsi puudu; keldrikäigul sein puudu, viimistleda veel lisaks ka kontor, kardinad, liistud jne jne  - aga who cares! We made it for Christmas! Meil oli isegi kuusk 24.12 hommikul kenasti toas ja kingid selle all.

26.12 - õhtusöök võib alata... 

Kui on aeg avada pakke ja perel on koos hea

Ja endiselt käib töö ja vile koos

Kuigi pole postitanud pea aasta, ei ole me veel endiselt oma majaga valmis!
Küll aga on kõvasti edusamme tehtud :)

Nimelt oleme me terve selle aasta panustanud sellele, et saaks järjest rohkem oma uut ja kena maja kasutada. Kui eelmise aasta lõpus oli keskmise lapse sünnipäev, sai talle lubatud, et saab oma sünnipäevaks toa kätte.

Paraku see muidugi päris nii ei läinud, kuid uue aasta alguses ta sai siiski esimesena oma tuppa!

Siin ka pisike pildike, milliseid emotsioone esimese toa valmimine tekitas!

Alguses jagas noormees oma tuba õega, hiljem issiga. Aga õde sai oma toa samuti üsna pea...

Väike näidis tema toast mööblita

Seejärel läks järg kolmanda lapse toa kätte ning trepihalli ja täiskasvanute magala juurde. Need kolm ruumi said valmis üsna läbisegi - maalritööd lõppesid ühes järjekorras, lae panek jälle teises... Aga jaanipäevaks saime kõik magama suurde majja! Ning uskumatu, kui palju meil äkki ruumi on!

Aga seoses perenaise tööle minekuga ning muu eluga läheb ehitustempo muudkui alla.   Ühel meist sai põhikool lõpetatud, talvel sai reisimas käidud ja muidugi vahepeal lihtsalt ka väsime ära!

Järgnesid vannitoad - üks väheseid töid, mille me delegeerisime, oli plaatimine! Lihtsalt on nii palju muud teha, et ei jõua aega võtta, et plaatida...

Rõõm esimesest (kuigi ajutisest) vannist on olnud suur!

Mis edasi saab? 

Eks tuleb ka alumine korrus valmis saada - palksein kokku panna, köök ja külalistetuba ära viimistleda,  fermacelli tööd lõpetada elutoas ja alustada esikus, kontoris ja trepihallis ning needki viimistleda. Rääkimata lõpututest liistudest, mööbli ostmisest... 

Aga kunagi saabub ka see päev, mil saab osta lilli ja vaase; küünlaid ja patju; lisada maalid ja fotod seina... 

Seniks aga - naudime seda, mis meil on ning püüame töö kõrvalt maja valmis saada!

Kodu süda

Öeldakse, et ahi on kodu süda. Meie süda on nüüd valmis ning tuksub kenasti.

Kõik sai alguse sellest, kui maja otsisime. Kaasa teatas mulle kuulutust vaadates, et see Sulle meeldib... Meeldiski - kena valge pottahi. Tagasihoidlik ning pretensioonitu.

Ettekujutuses me uskusime, et saame ahju taastada. Aga reaalsus oli teine ning nüüdseks on selle ahju potid meil kenasti pliidiks tehtud. Sellest oli ka üks eelnev lugu juba.

Seega oli meil vaja uut ahju. Kuna ahi on meil keset eluruume ning eraldab söögi- ja elutoa, siis otsustasime ta teha tunnelkoldega. See tähendab, et kütta ja tuld nautida saab mõlemalt poolt. Pikalt kaalusime, kas kasutada standardpotte või tellida käsitöö. Ja kuna ma ikka väga soovisin analoogset karniisi ja võimalikult sarnast ahju, sai otsustatud käsitöö pottide kasuks. Taivo Kersna, kes teeb potte käsitööna Võrumaalt sai mitme pottsepa soovituse ning läbi Andres Selli saigi need potid tellitud. Andresest sai meie suurepärane pottsepp, kes meie mitte-hariliku ahju ladumise töö rõõmsalt vastu võttis.

Ahju ladumise algus. Välimine kest on saand esimese rea, kuid ahju põhi alles ladumises

Andrese soovitusel sai ahi ka õhuvahe - s.t. et pottide vastu ei käi kunagi suits. Otsene tuli käib vastu ahju sees olevaid kive, kivide ja pottide vahel on u 5cm õhuvahe ning nii soojeneb ahi ühtlaselt ning hoiab hästi sooja.

Siin on näha kolle seest poolt - selline õhuvahe punaste ja valgete kivil ongi kõrgele välja.

Hakkab looma

Eraldi teema oli siibritega. Kuna soovisin võimalikult sarnast ahju ning lammutamise käigus suutsin säilitada siibri, palusin ma vana siibri nuppu kasutada. Aga kuna siiber ise oli ka heas korras, otsustas pottsepp kasutadagi tervenisti vana siibrit. Aga et otsustasime teha kahe siibriga (kamin/ahi) ahju, pidime leidma ka teise siibri. Paraku täpselt samasugust ei saanud, kuid siiski väärika vana siibri leidsime ootamatult lihtsalt ka internetikuulutuste peale. Väike sõit Haapsallu oli vaid boonuseks.  Nii ongi nüüd ahjul valged tuhaluugid kuid messingi värvi siibrid. Ja kummalgi pool korstent on erinev siiber. Nüüd ongi köögi poolt vaadatuna korstna erinevatel pooltel erinevad ümmargused siibrinupud. Meie arvates kena ja tore!

VALMIS!

Ood sisetöödele

Küll on tore see ehitamine. Juba aasta on maja varsti katuse all, aga sisse kolimine tundub veel mägede taga.

Mis siis nii palju vaja teha ühe maja ehitusel?Nimetagem siis need tööd, mis tehtud:
- lae soojustamine. Selle viimased 20cm, mis otsustasime ise juurde panna, kuna tehase poolt paigaldatuna oleks see teinud maja konstruktsioonid veel keerulisemaks ning metsikult palju kallimaks. Töö tellisime küll sisse, kuid siiski nõudis see 2 nädalat meeste pühendumist.
- vahelae ehitus - alt üles - tuule tõke, vill, must laudis. Hetkel toimubki villa panemine tuuletõkke ja laudise vahele.
- korstende ehitus.
- Aurutõkke panemine. Sisuliselt pead vedama kanga tervele majale tekiks ümber. Ja kõik ära tihendama/kleepima. Meil võttis see töö kõvasti aega. Otsustasime ju kõigepealt juba olemasoleva kile maha kiskuda.
- Distantsliistude panemine, et saaks ikka kommunikatsioonid seina sisse.

- vee ja kanalisatsiooni trasside vedu
- ventilatsiooni vedu
- vaheseinte ehitamine lõpuni. Ja tehase poolt paigaldatud seinte nihutamine
- ukseavade paika sättimine (plaan kasutada vanu uksi, seega iga ukseava on erineva laiusega). Nii mõnigi uksepiit on juba ka olemas.
- meil on olemas ka pliit, millega edukalt süüa saab teha. Ning alumise korruse korstnad näevad juba kenad välja.

See foto on tehtud küll veebruaris kui pliidis põles esimene tuli. Tänaseks on vaade pisut teistsugune :)

Mis edasi?
- juhtmed
- II korruse põrandale laudise peale tuuletõke, kile, küttetorud ja kipsivalu.
- seejärel juba viimane 5 cm villa ja kips/fermacell peale.
ja siis saab maalritöid tegema hakata.
- vannitubades veel ka kallete tegemine.

Kiirvaade, et mis juhtus perioodil 2015 sügis kuni 2017 jaanuar

Maja raha teenima

Meie majakene kerkib rahulikus tempos - teadagi, tark ei torma. Küll aga on mõistlik teha teatavad investeeringud võimalikult vara. Eriti need, mis raha tagasi hakkavad tooma.

Nimelt on meil olnud maja renoveerimise algusest peale kindel mõte, et peame kasutama päikeseenergiat kuidas saame. Peremees suisa vaatas iga potensiaalse maja üle just selle pilguga, et kuhu poole jääb katus, kas see on päiksele avatud ning mis nurga all see kõik on. Ostu otsusel määras see päris korralikku rolli.

Seega pole imestada, et kui majale sai katus peale, kohe esimese asjana me päikesepaneelide peale mõtlesime. Otsisime neid pikalt, võtsime pakkumisi paljudest firmadest mitte ainult Kredexi toetuse saamise formaalsuste pärast, vaid ikka selleks, et leida parim lahendus.

Nii osutus valituks Päikesekatus OÜ pakkumine, mis pakkus Eestis kokku pandud paneele ning Saksa inverterit, mis võimaldab paneele automaatselt ühe kaupa välja lülitada (ehk kui vari on osaliselt katusel, siis ülejäänud paneelid ikka toodavad elektrit).

Kui muidu on ehitamine Eestis üks väga närvesööv ettevõtmine - valdav on ettemaksud, usaldamatus ja seejärel lubatud tähtaegade ignoreerimine, siis pean väga kiitma Päikesekatus (Elte OÜ) töömeetodit! Kõigepealt tehti meile väga kiiresti pakkumine, seejärel täiendati seda. Aga kuna see oli müügiprotsess, siis see veel ei üllatanudki niivõrd. Küll aga kiirus ja abivalmidus, millega aidati meid läbi kogu selle bürokraatia, mis elektritootjaks hakkamisel vaja teha. Taavi konsulteeris, aitas dokumente täita, vastas e-kirjadele minutitega kui see vajalik oli. Kuigi mikrotootjaks hakkamine oleks võinud olla Kredexi rekonstrueerimistoetuse saamisel komistuskiviks, saime lisaküsimustele koheselt vastused ning Taavi igakülgne abi oligi võtme teguriks Kredexi toetuse saamisel.

Samuti aitas Taavi aru saada Elektrilevi kadalipust. Jah - dokumenteerimine ja paberite korda ajamine oli muidugi ka pakkumises sees, kuid kiirus, millega Taavi meid aitas, oli uskumatu.
Kui me mai lõpus otsustasime tegudele asuda, ei osanud me oodata, et jaanipäevaks meil paneelid katusel ja elektritootmine käib. Elektrilevi muidugi venitas oma maksimumi ning pall oli pidevalt nende väravas. Aga Taavi helistas ja käis peale ning juuli keskpaigast oleme nüüd täiesti ametlikult tegutsevad mikrotootjad.

Võttes arvesse, kui palju oleks võinud jääda asi toppama meie teadmatuse taha, kui palju meil teiste ehitusetappidega on olnud probleeme, venitamisi ja arusaamatusi, siis mikrotootjaks hakkamine oli tänu Elte'le, kuid eelkõige Taavile, lausa rõõm ja lillepidu.

Suur suur aitäh Taavile. Elte't aga soovitan kõigile.

Kõik katused elektrit tootma! Milleks raisata pinda, mis me peakohal on!

Vana maja kui elundidoonor

Kui me pea neli aastat tagasi maja ostsime, plaanisime teatavasti maja taastada. Aga majas oli 4 kööki ja sinna kuuluvat puupliiti, palju vanu ahjusid ja nii mõndagi muud.
Seega juba pea esimesest päevast peale alustasime maja elundite loovutamist uutesse kohtadesse, kus loodetavasti nende eest hästi hoolitsetakse.
Kuna eile lahkusid õuelt viimased natukenegi korralikumad seinapalgid, on ehk õige hetk need üles nimetada. Ja kui mul õnnestub mõne kohta pilt leida, lisan sellegi.

Kõige esimene elund, mille ära jagasime suvalisele möödujale kes küsida julges, oli hästi kena kahhelpliit II korruse köögist. See oli kindlasti kõige ilusam pliit majas ning see võeti kenasti lahti ning oleme kursis, et see on uuesti töökorras uues asukohas.

Edasi läks päris suur hulk asju prügimäele ja ilmselt õigusega - vanad korstnad, saepuru, päris palju seest puitmaterjali. Päris suur hulk puitu läks ka kütteks Rakverre Kaupole-Evele. Aga kes see jaksab neid naelu täis laudu ikka taastada.

Vähemalt üks ahjuuks on samuti leidnud tee Eva ja Lauri koju. Samuti on Laur ära viinud ühe koorma paekive. Loodame, et need on kenasti kasutuses :)

Kive vundamendist ja õue pealt on meil korduvalt ära viidud erinevatesse kohtadesse - Alla tegi sellest kivimultši oma elulõngade vahele, üks nõmmekas aga viis koormate kaupa kive oma taastavasse kiviktaimlasse.

Vana maja aknad said laiali viidud mitmesse kohta - ühe pere Rakvere maja sai endale kenad vanad aknad, üks Nõmme lahtine veranda sai kinni ehitatud ning samuti leidis aknad nii üks lastemaja. Aknaid viidi veel erinevatesse kohtadesse, selge ülevaade kahjuks puudub.

Kuna majal oli mitu treppi, viidi üks nendest ära. Oli päris mitu kosilast, kuid lõpuks leidis trepp uue hooliva perenaise Nõmmelt.

Palkegi viidi paljudesse kohtadesse - Eli ehitab siseseina Nõmmel, üks suur osa palke aga läks hoopis Lõuna-Eestisse, kus temast vististi grillnurka ehitakse. Samuti on mõned palgid sisekujunduselemendina Tallinna kesklinnas ning mõni jupp ilmselt hoiab üht kesklinna maja veel mõnda aega püsti.

Maja alusest liivast on isegi üks liivakast liivaga täidetud.

Nüüd on õuele jäänud veel uksi, mõned aknad, üks sisesein ja ports korralikemaid lühemaid palke. Eks näis, kui palju me neid kasutada saame. Loodetavasti saame.

Kindlasti saavad oma koha vana trepp, uksed ja üks sisesein palkidest.